Krüptoraha – valitsus astub samme reguleerimiseks

Krüptoraha on Eesti seadusandluses veel selgelt määratlemata. Eesti Rahandusministeeriumi tõlgenduses on krüptoraha digitaalne esitus väärtusest või õigustest, mille säilitamiseks kasutatakse enamasti plokiahela tehnoloogiat.

Rahandusministeerium esitas eelnõu, mis keskendub krüptoturu põhjalikumale regulatsioonile. Selle eelnõu alusel suureneb krüptoraha teenusepakkujatele kehtestatud halduskohustus. Samas, rikkumiste puhul võivad nad saada märkimisväärse trahvi. Ministeerium on veendunud, et sellised meetmed mõjuvad krüptoturule kasulikult.

Eelnõu toob esile, et krüptoturu osapoolte jaoks suureneb sellega tõenäoliselt turu läbipaistvus ja usaldus. Regulatsioonide puudumine on krüptoraha kasutajatele kaasa toonud teatud ohte, eriti sellistes sektorites, mida tarbijakaitseseadused ei kata, sealhulgas finantskuritegevuse ja turu manipuleerimise ohtu. Krüptovaluutade vastu tuntud usaldamatuse tõttu on turu kasv olnud pärsitud, jätmata ettevõtjatele ära kasutamata digiinnovatsiooni, alternatiivsete makselahenduste ja uute finantseerimisvõimaluste eelised. Ministeerium usub, et selged juhised aitavad taastada usaldust.

Eesmärk on saavutada ühised arusaamad krüptoraha maailmas

Eelnõu keskendub krüptovaraturu tegevusele ja järelevalvele turuosaliste üle, toetudes Euroopa Liidu uuele määrusele.

Kuni praeguseni, kui jätta välja rahapesu tõkestamise järelevalve, puudusid Euroopa Liidus ühtsed juhised krüptovarade teenuste osutamiseks. Iga liikmesriik on seni püüdnud seda valdkonda iseseisvalt reguleerida, mis on toonud kaasa õiguslikke ebakõlasid. Kuid maikuus võeti EL tasandil vastu MICA (Markets in Crypto-Assets) määrus, mis hakkab kehtima järgmisel aastal. Käesoleva eelnõu eesmärk on selle määruse rakendamine riigisisesel tasandil. Määruse peamine eesmärk on luua Euroopa Liidu tasemel õiguslik raamistik, mis selgitab, mida täpselt tähendab krüptovara ja kuidas see erineb aktsiatest ja teistest väärtpaberitest.

Üks olulisemaid eesmärke on soodustada innovatsiooni ausa konkurentsi ja ühtsete reeglite kaudu, tagades samal ajal investorite kaitse ja krüptoturu usaldusväärsuse. On oluline mõista, et krüptovaradesse investeerimine on paljuski sarnane finantsinstrumentidesse (nagu aktsiad, võlakirjad ja tuletisinstrumendid) investeerimisega. Lisaks, et säilitada finantsstabiilsust krüptovarade mahu suurenemisel, on nn stabiilsete mündi (stablecoin) väljastajatele kehtestatud täiendavad nõudmised võrreldes tavaliste krüptovara väljastajatega.

Võimalikud on kopsakad trahvid

Eelnõu avaldab mõju nii praegustele virtuaalvääringu teenuste osutajatele kui ka neile, kes soovivad krüptovaraturul alustada. Mõlemat rühma ootab ees suurenenud halduskoormus. Olemasolevad teenusepakkujad võivad vajada lisatööjõudu ja kapitali, et uute reeglitega sammu pidada. Praeguse seisuga on Eestis 78 sellist teenusepakkujat.

Olemasolevad teenusepakkujad peavad uute nõuetega kohanduma hiljemalt 1. juuliks 2025. Ministri hinnangul ei pruugi kõik seda soovi teostada, kuid täpne arv on raskesti ennustatav. Uute tulijate jaoks võib mõju olla isegi suurem, kuna osa praegustest pakkujatest on juba osa sellest protsessist läbinud.

Järelevalve valdkonnas on samuti muutused tulemas. Krüptoraha ja trüptovara turu osaliste üle hakkab järelevalvet pidama Finantsinspektsioon, samal ajal kui praegu alluvad virtuaalvääringu teenuse pakkujad Rahapesu Andmebüroole. Selle tõttu kasvab Finantsinspektsiooni halduskoormus: nad vajavad umbes 10-20 uut töötajat ning kulud võivad aastas kasvada kuni 500 000 euro võrra. Rahapesu Andmebüroo koormus aga väheneb ja on võimalik, et mõned töötajad liiguvad Finantsinspektsiooni.

Uute volituste kohaselt võib Finantsinspektsioon rakendada sunniraha, kui krüptovaraturu osaline ei järgi ettekirjutusi. Sunniraha suurused on mõeldud osalise sundimiseks nõuetele vastama.

Maksimaalne sunniraha üksikisiku suhtes on esmalt kuni 5000 eurot, kuid võib ulatuda kuni 50 000 euroni, kuid mitte rohkem kui 5 miljonit eurot. Ettevõtete puhul on algsumma kuni 32 000 eurot, ulatudes kuni 100 000 euroni ühe nõude kohta, kuid mitte rohkem kui 10% aastasest netokäibest.

On oluline märkida, et rikkumise korral võib Finantsinspektsioon karistada teenusepakkujat kuni 5 miljoni euroga. Üksikisikud võivad saada trahvi kuni 700 000 eurot. Teatud spetsiifiliste rikkumiste korral võivad trahvid olla isegi suuremad.

Krüptovara ja krüptoraha määratlus

Eesti seadustikus pole krüptovara terminit veel selgesõnaliselt määratletud. Siiski peetakse krüptovaraks neid digitaalseid instrumente, mis on krüptograafia abil loodud.

Krüptovara kõige üldisemas mõistes on Rahandusministeeriumi arvates digitaalne vahend, mis kujutab endast kas väärtust või õigusi.

Enamasti kasutatakse sellise digitaalse vara salvestamisel hajusraamatu ehk blockchaini tehnoloogiat. Kui laskuda detailsematesse kategooriatesse, võib krüptovara klassifitseerida, lähtudes selle funktsionaalsusest, kas token’iteks või müntideks (coin). Mõisted nagu krüptoraha, krüptoraha ja virtuaalvääring on spetsiifilisemad mõisted, mis jäävad krüptovara ulatusliku määratluse alla.

Maksetoken, eelkõige krüptoraha

Need krüptilised vahendid on peamiselt mõeldud tehingute sooritamiseks ja väärtuse edastamiseks, ilma et sellega kaasneksid õigused nende väljaandja poolt pakutavatele toodetele või teenustele (võrreldes investeerimise või kasutamise tähistustega).

Praktikas on digitaalse valuuta eesmärk toimida vahetusinstrumendina (näiteks kauba või teenuse eest maksmisel isikult, kes pole tokeni väljaandja) või ka investeerimisvahendina, lähtudes selle enda väärtuse hoidmisest või kasvatamisest.

Kõige laialdasemalt tuntud näide on bitcoin. Teiseks uuemaks trendiks on “varaga seotud tähistus”, mis on innovaatiline makseviis, olles tagatud mingi konkreetse varaga, nagu riiklik valuuta, tooraine või isegi teine krüptoväärtus.

Investeerimisele suunatud tokenid

Need vahendid on tihtipeale lähedased väärtpaberitele või neid meenutavatele instrumentidele, pakkudes tokenite omanikele õigusi, nagu hääletamine, tulu jaotus või teised eelised, mis tavaliselt on seotud ettevõtte osaluse või aktsiatega.

Kasutustokenid

Tavaliselt annavad need krüptoelemendid ligipääsu kindlale kaubale või teenusele, mida tihtipeale pakkumisel kasutatakse plokiahela tehnoloogiat, kuid mida ei peeta maksevahendiks.

Viide: krüptovaraturu seaduseelnõu seletuskiri

Muudatus börsiettevõtete kapitali kaasamisel

Lisaks krüptoraha ja krüptovaldkonna regulatsioonidele toob seaduseelnõu kaasa ümberkujunduse, mis puudutab börsil noteeritud ettevõtteid. Kavas on tõsta väärtpaberite prospekti nn koostamise alampiiri 8 miljoni euroni.

Praegu nõutakse nn üksikasjaliku prospekti koostamist ja avalikustamist siis, kui jaeturu investoritele mõeldud väärtpaberite pakkumine ületab 5 miljonit eurot. Pakkumisel vahemikus 1–5 miljonit eurot lubatakse emitendil koostada nn lihtsustatud informatsioonidokument. Kui pakkumine jääb alla 1 miljoni euro, pole prospekti ega informatsioonidokumendi nõuet.

Eesmärgiks on harmoneerida tingimusi Baltikumi lõikes, mistõttu künnis viiakse vastavusse Läti ja Leedu regulatsioonidega.

See teeb ettevõtetele Baltikumis kapitali kaasamise lihtsamaks, võimaldades koostada ainult ühe dokumendi, mis on aktsepteeritud kõigis Balti riikides.

Eelnõu edastati heakskiitmiseks justiitsministeeriumile, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning siseministeeriumile. Lisaks oodatakse tagasisidet teistelt asjassepuutuvatelt osapooltelt.

Eelnõu on plaanis järk-järgult rakendada aastatel 2024-2025.